Päev algab nagu tavaliselt. Peale 10 mulle.
Vanemad juba askeldavad. Otsustasin siis ka midagi asjalikku teha. Tegin kohvi ja nii ma siis nautisin seda kohvi kella 12'ni.
Isa otsustas hakata hauge praadima. Päev oli niigi juba nii lodev, et väga siis ei viitsinud midagi teha ka, otsustasin raamatu välja võtta ja hakata seda siis papale tõlkima. Raamat on 6 Billion Others.
Ootasin et saab arutleda siis nende teemade üle.
Teemad läksid lõpuks üsna keeruliseks.
Tuli küsimus: What do you think happens after death?
Hakkan siis rääkima:
Scott / Lives in Ohio
I know what happens after death! I've had three overdoses; I've died. The first time I left my body. Thhits of acid, vodka... I wanted to be like Jim Morrison - he's my hero -or like Bob Marley. And I died that night, it all went bad. I died! How did I know it? I was outside of my body, I was in the air, and there was a guy to my right, a black guy, who said, "Are you happy to be dead? Are you sure about that?" And I said to him, "No, pal, I don't want to be dead!" So he sent me back down to my body. That was the first time I died.
Algul oli kõik tibents-tobents. Papa ütles, et on ennemgi olnud selliseid inimesi, kes ära paugutavad ja näevad luulusi. Lugu arenes veidi edasi ja lootsin, et nüüd on hea arutlema hakata. Aga siis ma mõistsin uuesti, et mul papa ei oska arutleda, võtab mingi seisukoha ja siis hakkab kõike teisi halvustama. See ei lähe mitte. Otsustasin siis pillid kotti panna ja enda tuppa joonistama minna. Isa aga selle peale tahtis, et ma veel loeks. Päris ka ma enam viitsisin: D
Raamatust niipalju, et soovitan kõigile! Kõik tavalised küsimused on esindatud ja üle maailma inimesed räägivad oma arvamusi. Huvitav vaadata, kuidas New York'is ja Indoneesias on kategooriliselt vastandlikud vastused.
No comments:
Post a Comment