Algus!

Alguseks utlen, et pidid enamjaolt hetkel tulevad twitterisse, kuna siis ei ole eriti aksioonis genereerimisega... liialt väsinud

Algus on alati kõik tore ja meeldiv ja stjuardessid on ka ilusad jaaa.....
Pull algas sellega, kui ootasime Riias vale värava taga. Lõpuks saime õige värava üles leitud, kui väga kaua ei pidanudki ootama ja öeldi et tehniline probleem ja järgmine info tuleb 50min pärast. Ootasime 40 ja öeldi CANCELD! Nice elu on seiklus. Ootasime air baltic leti järjekorras 1,5 h ja öeldi otseses möttes get nahui Antonio. Uus ümber istumine Helsingi-Bankok ja sealt peaksime saama mingi A4 paberiga Phuketi. Loodame ja ootame finair pidi hää firma olema ja tasuta drinke pakutama. Helsinki lennujaam on khuul.
Riias on ikka korralik krahh lennukid ei lenda, wi-fi't korralikku pole, sitt ilm ja majandus ka perses! Me pidime seal päris mitu tundi passima veel. Aga väga kenad naised seal ja keel ka fun.

"6 Billion Others"

Kõrvale põige oma teemast korraks. Otsin mina, kus siin uut postitust saaks teha, oma 5 min otsin... avastan lõpuks, et pole sisse loginud: D

Päev algab nagu tavaliselt. Peale 10 mulle.
Vanemad juba askeldavad. Otsustasin siis ka midagi asjalikku teha. Tegin kohvi ja nii ma siis nautisin seda kohvi kella 12'ni.
Isa otsustas hakata hauge praadima. Päev oli niigi juba nii lodev, et väga siis ei viitsinud midagi teha ka, otsustasin raamatu välja võtta ja hakata seda siis papale tõlkima. Raamat on 6 Billion Others.

Ootasin et saab arutleda siis nende teemade üle.
Teemad läksid lõpuks üsna keeruliseks.
Tuli küsimus: What do you think happens after death?
Hakkan siis rääkima:
Scott / Lives in Ohio
I know what happens after death! I've had three overdoses; I've died. The first time I left my body. Thhits of acid, vodka... I wanted to be like Jim Morrison - he's my hero -or like Bob Marley. And I died that night, it all went bad. I died! How did I know it? I was outside of my body, I was in the air, and there was a guy to my right, a black guy, who said, "Are you happy to be dead? Are you sure about that?" And I said to him, "No, pal, I don't want to be dead!" So he sent me back down to my body. That was the first time I died.

Algul oli kõik tibents-tobents. Papa ütles, et on ennemgi olnud selliseid inimesi, kes ära paugutavad ja näevad luulusi. Lugu arenes veidi edasi ja lootsin, et nüüd on hea arutlema hakata. Aga siis ma mõistsin uuesti, et mul papa ei oska arutleda, võtab mingi seisukoha ja siis hakkab kõike teisi halvustama. See ei lähe mitte. Otsustasin siis pillid kotti panna ja enda tuppa joonistama minna. Isa aga selle peale tahtis, et ma veel loeks. Päris ka ma enam viitsisin: D

Raamatust niipalju, et soovitan kõigile! Kõik tavalised küsimused on esindatud ja üle maailma inimesed räägivad oma arvamusi. Huvitav vaadata, kuidas New York'is ja Indoneesias on kategooriliselt vastandlikud vastused.

Huvitavad kohad maal!

Saabusin just retkelt, mis algas juba väga huvitavalt.
Istun mina toas arvutis ja aken on lahti. Äkitselt kuulen, kuidas üks lind lõbusalt siristab mingit meloodiat. Hakkasin siis kaasa vilistama. Peale 1min ma siis ka vaatasin, mis lind see selline on, aga näe! Meigo oli all.
- Miks sa uksekella ei lasknud?!
- Vaatasin, et sul aken lahti ja mõtlesin vilistadal.
Olime natuke minu juures, kui Meigo tegi ettepaneku ratastega sõitma minna.
Meigo tegi veel ettepaneku, et läheb "Särtsust" läbi ja võtab enne ühe õlle, et huvitavam sõita oleks.
Läksime siis kohustuslikult "Mõisamäele" ja mõtlesime, kuidas võiks teha ööklubi vanasse kindluse keldrisse. Kihutasime ringi kuni jõudsime vana rautee veetorni juurde. Kiire kontrolliga saime kindlaks, et uks on lahti. Polnud varem seal sees käinud ja viskasime pilgu peale!
Sõitsime veel vana rautee sillale, mis jääb Lihulast väheke välja. Sõime vahepeal mingeid pungi, mille nime ma ei tea.

Sõitsime ka esivanemate viimsed puhkekohad läbi.
Jõudsime vana Petimaja juurde. Polnud kunagi seal sees käinud ja tahtsin seekord väga sinna minna. Leidsime akna, millest pääses sisse.
Ilmselt oli seal aeg seisma jäänud juba 80'el. tuulasime ringi, tegin pilti.
Meigo hakkas rääkima.

- Algul plaanisime siia rõdu teha, aga tegime akna. päevitamas saad siin käia, naabreid läheduses ei ole. See maja mis seal paistab on bordell, saad siit binokliga piiluda, kui soovid. Tuba siit edasi... seal poodi inimesi. Et kuidas meie algne pakumine siis oli?
- Ee... miljon?
- Jah! kraanikauss ja klosetipott on hinna sees!
- Minu poolest sobib. Et kirjutame lepingule alla.
- Jah! Need jäid mul autosse!
Petimaja on hull koht. sinna ma lähen veel pildistama!
Kuulasime veel trummi mängu muusikakooli juures ja siis läks mul kõht tühjaks.
Nii ma algusesse uuesti jõudsin!

Junkies

Oled ainuke, kes kella kuue paiku liigub. Öö on vahetatud "Levikas". Oled ainuke liikuv, kuid väsinud... üleväsinud hing.
Paistad kambale silma, kes tõbab oma hinge paber rullist ninna. On näha kuidas ninad on paiste tõmmatud ja pupillid lõhkemas.

Kõrvaklapid on peas, kuid haistad kuidas ta juba sinu kõrval ja küsimusi esitab.

- Kuidas palun?
esitad küsimuse, et probleeme vältida. On tunda, et nende eesti keel on kesine.

- Kas sul "A"-d on?

- Ei tegele selliste asjadega.

- Aga "hero"?

kergelt kärsitult juba ütled, et saada kiiresti lahti neist.

- Ei.

- Telefoni on?

- Aku tühi. (turvalisuse mõttes)

Küsib mu sõbralt, kes selle peale lahkelt andis.

Järgmised 10-15min sinu elust on see, mida näed. Tüübid meenutavad, kellelt saada drooge ja diilerite numbreid.

Ligikaudu 15min hiljem löövad käega. Vahepeal küll jälgid, kuidas närvid lähevad krussi ja probleemselt küüsi närivad.

Tuleb vaid millegipärast lause meelde: "Meta teeb imesi". Teeb teeb, järgmised tunnid. Tulevikus teeb veel rohkem!

Pääsed seldskonnast lõpuks, kui junkidel suitsu nälg peale tuleb ja uksest välja lähevad, mille peale meie teisest uksest läheme.