Ilu ja valu

Burswood kasiino.
Kindel see, et mu 6nnenumber on 21. Teist korda oleks mul rulettis 6nne olnud 21'ga. Utlesin Hyeeun'ile: "vaata j2rgmine number on 21". Olin shokis. Nii ka tuli.


Kihutasime rongiga linna tagasi.ja l2ksime jaapani restorani (TAKA) sooma. Toidu k6rvale aga Vasabi'd. Maitseb nagu sinep, aga on rohelist v2rvi ja veel v2ngema maitsega. Kusisin, kas neil Saket on, aga oeldi, et siin alkoholi ei jooda. Olin pettunud.
Tegime "kivi, paber, k22rid", et kes soob vasabid chopskick'i otsa t2ie. Mina see 6nnelik seekord ei olnud.

Laup2ev saatsime Mins6n'i lennukile. Sydneysse. Kui korea s6pra 2ra saadad, siis pead h2sti haledan2o p2he tegema ja nutuse h22lega utlema: Kasimaaaaaa Turavaaaaa! See t2hendab p6him6tteliselt: Don't Goooooooooo!

Multikultuursus.

Korea restoran. Kategooriliselt erinev eestile. Meie maal sellist olukorda naljalt ei n2e, et k6ik kokku tulevad ja uhe paja umber soovad ja naeravad. Eestis selle eest aga ei k2idagi koos ja kui uhest pajast soodaks, l2heb s6jaks.
Kambe! see ju ainult 19,5% alc (Soju).

Endiselt Perthis. Ununes blogi lihtsalt 2ra. Oli isegi korra igatsus eesti suve j2rgi, kui kuulasin HU - Linnasuve laulu. Kiirelt on kulgenud. Hostelis oli v2ga khuul rahvas ja k6ik probleemid ununesid. Nuud juba l6ppemas j2rgmine n2dal ja Reede. Ciao lubas vahepeal 2ra minna, aga ikka 6nneks ei l2inud. Rahvas hakkab 2ra vajuma, Koreakad on veel siin ja uks Britt. Vahepeal k2is kulas ka Kertu, Kristo ja Tambet. Perthi tegi aga l6busaks Sakslased. Hans ja Martin, nende jutust juba kull ei saanud. Hommikuti sai kohvi k6rvale kuulata uhe vana rokituubi kitarri m2ngu. Hey Joe v6i m6ni teine tuntud lugu. Nuud j2lle tuhi k6ik siin. Lahkus ka 6de Maris. Nuud tuleb Melbournist uudiseid. Olin ise minemas vahepeal Brisbane'i, aga kaotasin rahakoti ja rahvas oli liiga khuul.
Vahepeal n2gin FB'is Teno folgi pilti ja tegi kadedaks.
Tv3 tuleb 6 aug. Aussiesse, teevad loo, mis r22gib eestlastest austraalias.
Hetke seisuga on veel Koreakad ja uks Taiwani tudruk siin. Nimed kirjutan eesti p2raselt, et arusaadavam oleks.
Korea poiss: Mins6n, tudrukud: Nsii, He66n.
Taiwani tudruk: Ciao.

Perthis muutusteta.

Olen eelmise kuu lõpust juba tööd otsinud ja Perthis olnud. Lõpp igav!
Sellest oli ka mul ükspäev raamatukodu turvamehega juttu. Vaatas et ma olen paar päeva istunud, kirjutanud seal ja pildistanud. Tuli rääkima ja ütles tähtsa tera Perthi kohta, mida on paljud rääkinud. Siin sõpru/tuttavaid on raske leida, kuna inimesed on kõik tööl. Tööandja võtab viimast ja palka väga ei maksta. Inimesed käivadki päevast päeva tööl. Kesklinna kohta palju ei oska rääkida, aga Northbridge on küll päris jube.
Backpacker on ka uusi tüüpe täis ja suhteliselt tühjaks jäänud. Löödi meid toast 25 -> 27 mis on nüüd puupüsti täis.

Eelmisest töökohast ma pole veel poolt palka kätte saanud ja ajan seda korda. Üldiselt on toredad siinsed backpacerid, aga puhtust nad ei oska hoida. Köök on kui sigala. Isegi koristaja ehmatas ära, kui hommikul vaatas, et ma teen oma voodi päevaks korda.

Õde hakkab ka Olaviga Melbourni minema, see tähendab et ma jään üksi Perthi mõneks ajaks. Olen isegi mõtelnud, et käiks ühe korra lõunas (Margaret River) ära ja läheks Brisbane'i või vähemalt Queensland'i. Pidi kõige imelisem koht Austraalias olema. Great barrier reef jne. JAAAAA... Yann-Arthus Bertrand on sellest väga ilusa pildi teinud.

Täna on aga imeline ja huvitav, teist päeva olen siis pliiatsid ja paberi ette võtnud ja joonistanud. Läksin ühte kohvikusse siis joonistama ja kohvi jooma, kus juba kelner teab, et ilma piima ja suhkruta. Tütarlaps tõi kohvi ja jäi naeratades vaatama ja ütles: "you draw".
Kuna ta tundub Jaapanlase näojoontega, tean ma, et joonistamine on neil hinges. Ma ei osanud midagi peale naeratuse talle pakkuda.
Otsustasin aga visiitkaardi suuruse pildi joonistada. Seda ma ka tegin ja taga küljele pühenduse "To most sweetest". läksin leti juurde ja küsisin ta nime, aga pean häbiga mingi päev tagasi minema ja uuseti küsima.

Olin mina raamatukogu ees joonistamas jälle ja kui tuli mulle sõnum, mis tegi südame seest soojaks. Teno saatis sõnumi, et ta on EKA's. Tuli kohe suvine Tallinna pilt silme ette. Meeldiv... Aga ärge lootke, et igatsus tuli peale ja tagasi tahaks. Sittagi.. maailm on veel lai ees ja see mu esimene sihtkoht alles.

reis

Kui kõik juba luuletama hakkasid, siis:

Teele asun siit,
Kust näitab minu teeviit.
Tallinn, Riia,
Sinna wi-fi tasuks viia.

Mul meeles veel on Tai,
Kuid maailm mu ees veel lai.
Ei jõuagi öelda Malaisia,
Sest ees mul juba Austraalia.

Mõtlen kuhu minna,
Perthi just sinna.
Lennuk ootab mind,
Ja mina sind.

Parmelia

Mina, Tambet, Kertu ja Kristo saime töö Parmelia farmis, mis kuulub Frankland Olive Company'le. Müstiline koht on. Kohe vastan küsimusele. Nägin esimesel päeval juba nii palju känguruid, et süda paha. Känguru on kõige lollim ja ohmoonim loom sellel maal. kõik on siin nii naljakas.

Pole lihtsalt aega kirjutada. Tööd on nii palju ja kui töö läbi, siis sööma ja magama. Piltigi ei jõua teha.
Lugu hakkas sellega, kui oliivi farmi jõudsime, siis saime teada, et kõik on eestlased, kes töötavad. Harvester on katki ja pidime 2 päeva pruunima. 3 näppu oli ilma plaastrita ja peopesa on katki ja valutab. Pruunimine väga klaverimängija töö pole. 3 päeva hommikul saabus Peter (big Boss). Tõi mingi jupi ja sai harvesteri tööle. Terve päeva sai jälitatud kombaini. Sain teada, et olen öises vahetuses 12h järjest tööl.
Nii... see tähendab, et 20 päeva järjest ma ei näe päikese valgust. Ainult hommikul 7 näen päikese tõusu. Minu vahetus hakkas 7pm ja läbi saab 7 am. Jalgpalli avamist ka ei näinud. Vähemalt saan nüüd öelda: " I'm tractor driver from near Gingin": D

4 päeva on juba öises vahetuses "küpsetatud". Päris porr on ikka. Väga hull pole, aga kella 12-5am oleme Maiduga kahekesi tööl ja siis kipub uni peale tulema.
Käisin ka üks hommik pilti tegemas. 50mm obje läks katki ja tegin sellest tuhatoosi. Kui Perthi lähen, ostan uue. Maksab ju ainult $140.

Austraalia ÖÖ'st võib lausa lõputult rääkida. Tähed siin küll säravad heledamalt ja kuu annab ka rohkem valgust. Loodus on siin ka võrratu.

Täna 25. Juunil käisin siis Perthis väheke ringi ja pean ära mainima, et käisin juuksuris. Astusin ühte Hiina barbershop'i sisse. Ei jõudnud suudki lahti teha, kui juba öeldi, et istuge siia ja mis teen. Polnud mina 6 aastat juuksuris käinud ja ei teadnud midagi. Improviseerige! Sellepeale vaid naeratati ja nononono. Naine lõikas nii kiiresti ja rääkis nii kiiresti ja toreda hiina aksendiga inglise keelt, et ma ei suutnud midagi aru saada, mis toimub. küsisin vaid kaua ta juuksur on olnud. 7 aastat. Ütlesin, et on näha jah, et ta nii kiiresti teeb. kui ma juba olin 200m maha kõndinud hakkasin mõtlema, mis ta mulle tegi, naersin 10 min üksi tänaval järjest. Hiinlanna tegi minust Jaapanlase: D:D: D:D

Perth

Cheers mate. Võib siis selliste sõnadega alustada. 1,3 miljonit inimest elab, aga oleks nagu Haapsalu. Elan Hiinalinnas, ehk kesklinnas. otsin endiselt tööd, siiani on öeldud ainult Fuckall (mitte midagi). Talv on ka lõpuks meie õuele jõudnud, et päris pingil ei tahaks enam magada. Kindlasti ka ei meeldiks aborigeenid ja ämblikud. Üldiselt on kõik sajebonks. Eestlastesse suhtutakse üldiselt hästi. Tambet küll ütles, et naisi siin ilusaid pole, aga ma leian et aasia tüdrukud on väga kenad: D. Mis on aga kehvem külg, et netti siin peaaegu, et polegi. Kõik on veel pealegi kallis ka.
Mis on aga kõige imelikum, et kaamera on alati kaasas, aga kõik tundub nii kodune, et ei oska millestki pilti teha: D

Lugusi juhtus rohkem, kui veel meeles võib olla, kirjutan sellest, mis veel meeles.
Pärast Soomet pole väga aega olnud. Finairiga on väga pro sõita, pakutakse süüa nii hommikul, kui õhtul. Kertu ja Tambet vajusid mingi aeg ära, aga mina olin enamus aja üleval. Sõidsin üle äise Kabuli, seda ma mäletan. Jõudsime Bankoki. Lennujaam on nii pikk, et mina kõike tänavaid ei näinud. 4 korrust ja nägin vaid kilomeetreid ulatuvaid koridore. Saime tasuta Tai viisa, see oli äga pro! Saime ka sellest mässumeelsest pealinnast minema.

Oi juhaidiiii..... Phuket!
Kristo Uustalu ootas oma kabro villisega, mis oli väga Püss! Hotell „Pärl“ on tibents-tobents. Kohalik tubrik on Baht, mis on meie krooniga 0,3 umbes. Kõik on suhteliselt odav.
Nii nagu ühel särgil kirjas oli: „Good boys go to Heaven, Bad go to Bhatong“! nii sai ka tehtud. „Metallica ja AC välk DC esinesid iga öö walkingul TASUTA“! Proste on palju, nagu arvata võis. Muidugi ka Tuc-Tuc Drivereid. Sai käidud kohe striptiisi klubis ping-pong show’d vaatamas.

Järgmine päev otsustasime randa minna ja päikest võtta. Nüüd on kõigil õlad ja näod valusad. Õhtul viisime Kertu korralikku mashaasi ja meie kolmekesi „akuaariumeid“ külastama. Akuaarium: Põhimõtteliselt bordell, kus pakutakse igasuguseid massaase, aga tüdrukud pakuvad hiljem ka teisi teenuseid. Akuaarium sai oma nimeks nii, et tüdrukud istuvad klaasiga eraldatud toas (umbes 15 tüdrukut) numbrid kõhul ja ainult vali!
2 kohta sai käidud, aga enamus olid koledad. Plaan oli minna jälle Bathongile massasööre otsima. Massaas on 400 kohalikku. Tambetile valisime kohe ilusa naisterahva. Me trippisime veidi edasi, kuni leidsime ka mulle. Mis sääl ikka, kui Tais siis ikka korralikult. Kena ja armas tüdruk on. Viis mind kuskile 3 korrusele. Algul tundus, et kõik ka ikka ei vasta tõele, et üritavad seksi välja pressida ja selle eest lisa raha teenida. Meeldiv oli suhelda, sain teada, et nimi on Kik ja 22 noor. Lõpuks oli ikka klassika. Jutt oli lausa nii kaugel, et tahtis tasuta asja ajada, aga olgem ausad. Ma olen mõistlik, inimlik ja ka isegi prostituudid on minu silmis inimesed. Lahkusin vaid algul soovituga. Samas siiani ei mõista, miks peaks selline tütarlaps tasuta tahtma suvaliselt?! See selleks.
Järgmine ja viimane päev Phuketis. Läksime autot ära andma. Käisime enne ikka randades pilte tegemas ja trippimas. Igatahes teatsin, et võtsin pangast 1000 Bahti välja. Tahtsin enne minekut veel tolle tütarlapsega pilti saada, mille ma ka sain. Tänutäheks massaasi, pildi eest ja lihtsalt süda läks hellaks, andsin raha. Läksime kohaliku bussiga hotelli poole ja avastasin, et olin andnud kogemata 1000 bahtise. Ahh mis sääl ikka, tüdruk saabki endale ja oma perele midagi ilusat osta.

Otsustasime minna lennujaama lähedale hotelli ööseks. Tuuning püss viis meid ära. Hotell oli khuul, tegelt isegi üli khuul. Võtsime 2 toa 4’le inimesele, bassein on hoovis ja 7/eleven (kohalik kauplus mis on 24/7 avatud) lähedal.

AirAsia stjuart (kloun): „Kuaaaaaalaaaaa-Lumpurrrrrr“!!!!

Just nii. Väga imelik linn, käisime vähemalt ära ja sai Twin Towerist pildi. Hindudele sai sõbra laulu lauldud. Ilusa ja hea lõhnaga puu õie sain ka raamatu vahele. Olengi üle ekvaatori ja teiselpool maakera.

Hetke jutu kirjutasin AirAsia lennul Kuala-Lumpur – Perth. Flt no: D7 2714 ja järgmised lood siis sihtkohast. Thank you, come again!

Algus!

Alguseks utlen, et pidid enamjaolt hetkel tulevad twitterisse, kuna siis ei ole eriti aksioonis genereerimisega... liialt väsinud

Algus on alati kõik tore ja meeldiv ja stjuardessid on ka ilusad jaaa.....
Pull algas sellega, kui ootasime Riias vale värava taga. Lõpuks saime õige värava üles leitud, kui väga kaua ei pidanudki ootama ja öeldi et tehniline probleem ja järgmine info tuleb 50min pärast. Ootasime 40 ja öeldi CANCELD! Nice elu on seiklus. Ootasime air baltic leti järjekorras 1,5 h ja öeldi otseses möttes get nahui Antonio. Uus ümber istumine Helsingi-Bankok ja sealt peaksime saama mingi A4 paberiga Phuketi. Loodame ja ootame finair pidi hää firma olema ja tasuta drinke pakutama. Helsinki lennujaam on khuul.
Riias on ikka korralik krahh lennukid ei lenda, wi-fi't korralikku pole, sitt ilm ja majandus ka perses! Me pidime seal päris mitu tundi passima veel. Aga väga kenad naised seal ja keel ka fun.

"6 Billion Others"

Kõrvale põige oma teemast korraks. Otsin mina, kus siin uut postitust saaks teha, oma 5 min otsin... avastan lõpuks, et pole sisse loginud: D

Päev algab nagu tavaliselt. Peale 10 mulle.
Vanemad juba askeldavad. Otsustasin siis ka midagi asjalikku teha. Tegin kohvi ja nii ma siis nautisin seda kohvi kella 12'ni.
Isa otsustas hakata hauge praadima. Päev oli niigi juba nii lodev, et väga siis ei viitsinud midagi teha ka, otsustasin raamatu välja võtta ja hakata seda siis papale tõlkima. Raamat on 6 Billion Others.

Ootasin et saab arutleda siis nende teemade üle.
Teemad läksid lõpuks üsna keeruliseks.
Tuli küsimus: What do you think happens after death?
Hakkan siis rääkima:
Scott / Lives in Ohio
I know what happens after death! I've had three overdoses; I've died. The first time I left my body. Thhits of acid, vodka... I wanted to be like Jim Morrison - he's my hero -or like Bob Marley. And I died that night, it all went bad. I died! How did I know it? I was outside of my body, I was in the air, and there was a guy to my right, a black guy, who said, "Are you happy to be dead? Are you sure about that?" And I said to him, "No, pal, I don't want to be dead!" So he sent me back down to my body. That was the first time I died.

Algul oli kõik tibents-tobents. Papa ütles, et on ennemgi olnud selliseid inimesi, kes ära paugutavad ja näevad luulusi. Lugu arenes veidi edasi ja lootsin, et nüüd on hea arutlema hakata. Aga siis ma mõistsin uuesti, et mul papa ei oska arutleda, võtab mingi seisukoha ja siis hakkab kõike teisi halvustama. See ei lähe mitte. Otsustasin siis pillid kotti panna ja enda tuppa joonistama minna. Isa aga selle peale tahtis, et ma veel loeks. Päris ka ma enam viitsisin: D

Raamatust niipalju, et soovitan kõigile! Kõik tavalised küsimused on esindatud ja üle maailma inimesed räägivad oma arvamusi. Huvitav vaadata, kuidas New York'is ja Indoneesias on kategooriliselt vastandlikud vastused.

Huvitavad kohad maal!

Saabusin just retkelt, mis algas juba väga huvitavalt.
Istun mina toas arvutis ja aken on lahti. Äkitselt kuulen, kuidas üks lind lõbusalt siristab mingit meloodiat. Hakkasin siis kaasa vilistama. Peale 1min ma siis ka vaatasin, mis lind see selline on, aga näe! Meigo oli all.
- Miks sa uksekella ei lasknud?!
- Vaatasin, et sul aken lahti ja mõtlesin vilistadal.
Olime natuke minu juures, kui Meigo tegi ettepaneku ratastega sõitma minna.
Meigo tegi veel ettepaneku, et läheb "Särtsust" läbi ja võtab enne ühe õlle, et huvitavam sõita oleks.
Läksime siis kohustuslikult "Mõisamäele" ja mõtlesime, kuidas võiks teha ööklubi vanasse kindluse keldrisse. Kihutasime ringi kuni jõudsime vana rautee veetorni juurde. Kiire kontrolliga saime kindlaks, et uks on lahti. Polnud varem seal sees käinud ja viskasime pilgu peale!
Sõitsime veel vana rautee sillale, mis jääb Lihulast väheke välja. Sõime vahepeal mingeid pungi, mille nime ma ei tea.

Sõitsime ka esivanemate viimsed puhkekohad läbi.
Jõudsime vana Petimaja juurde. Polnud kunagi seal sees käinud ja tahtsin seekord väga sinna minna. Leidsime akna, millest pääses sisse.
Ilmselt oli seal aeg seisma jäänud juba 80'el. tuulasime ringi, tegin pilti.
Meigo hakkas rääkima.

- Algul plaanisime siia rõdu teha, aga tegime akna. päevitamas saad siin käia, naabreid läheduses ei ole. See maja mis seal paistab on bordell, saad siit binokliga piiluda, kui soovid. Tuba siit edasi... seal poodi inimesi. Et kuidas meie algne pakumine siis oli?
- Ee... miljon?
- Jah! kraanikauss ja klosetipott on hinna sees!
- Minu poolest sobib. Et kirjutame lepingule alla.
- Jah! Need jäid mul autosse!
Petimaja on hull koht. sinna ma lähen veel pildistama!
Kuulasime veel trummi mängu muusikakooli juures ja siis läks mul kõht tühjaks.
Nii ma algusesse uuesti jõudsin!

Junkies

Oled ainuke, kes kella kuue paiku liigub. Öö on vahetatud "Levikas". Oled ainuke liikuv, kuid väsinud... üleväsinud hing.
Paistad kambale silma, kes tõbab oma hinge paber rullist ninna. On näha kuidas ninad on paiste tõmmatud ja pupillid lõhkemas.

Kõrvaklapid on peas, kuid haistad kuidas ta juba sinu kõrval ja küsimusi esitab.

- Kuidas palun?
esitad küsimuse, et probleeme vältida. On tunda, et nende eesti keel on kesine.

- Kas sul "A"-d on?

- Ei tegele selliste asjadega.

- Aga "hero"?

kergelt kärsitult juba ütled, et saada kiiresti lahti neist.

- Ei.

- Telefoni on?

- Aku tühi. (turvalisuse mõttes)

Küsib mu sõbralt, kes selle peale lahkelt andis.

Järgmised 10-15min sinu elust on see, mida näed. Tüübid meenutavad, kellelt saada drooge ja diilerite numbreid.

Ligikaudu 15min hiljem löövad käega. Vahepeal küll jälgid, kuidas närvid lähevad krussi ja probleemselt küüsi närivad.

Tuleb vaid millegipärast lause meelde: "Meta teeb imesi". Teeb teeb, järgmised tunnid. Tulevikus teeb veel rohkem!

Pääsed seldskonnast lõpuks, kui junkidel suitsu nälg peale tuleb ja uksest välja lähevad, mille peale meie teisest uksest läheme.